Kooli ajalugu

Uulu Põhikool asub Pärnumaal, Pärnust 12 km kaugusel Uulu külas. Kooliharidust on siinmail antud alates 1767.a., mil asutati esimene küla- ehk mõisakool Uulus. 1770.a. Eliisabeti koguduse protokolli järgi olevat olnud koguduse piirkonnas 3 kooli: 1.Eliisabeti koguduse linnakool 2. Surju kool 3. Uulu kool Kool Uulus kaob sajandi lõpul. Otsustava tõuke rahvakooliharidusele andsid 19.sajandi alguse talurahvaseadused. 1815.a. anti kubermanguvalitsusest käsk igasse valda ehitada vähemalt üks koolimaja. 1834.a. olnud Pärnu kihelkonnas 7 küla- ehk vallakooli, sealhulgas ka Uulus. Vallakool asus Paama talus ja töötas 1864.aastani. Viimasteks koolmeistriteks olid Mihkel Tilk ja Juhan Oidermann. 1864.a. alustas tööd uus kool – Silla kool , mille laskis ehitada Uulu parun R. Stael von Holstein. Õpetajana jätkas seal tööd J. Oidermann. Sajandivahetusel asutas mõisaproua Väikeste laste kooli, mis töötas 1917.aastani. 1903 -1917 töötas Uulus ka Apostliku Õigeusukiriku kool. 1911.a. põlesid Uulu- Silla kooli hooned maha. Uulu ja Surju lapsed koondatakse Silla –Surju kooli. 1919.a. avati I ja II klass endises Uulu mõisa puutöötoas (praegune vana koolimaja) ja III ning IV klass üle jõe asuvas majas. Kool sai nimeks Uulu Mõisa Algkool, esimeseks koolijuhatajaks Mihkel Raab. Õpilasi oli kooli nelja klassi kohta ligi 80. 1940.a. muudeti kool kuueklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. 1950/51 õppeaastal alustati Uulus taas neljaklassilise algkoolina. Praegune koolihoone valmis 1969.a. ja tööd jätkati 8- klassilise koolina. Koolidirektoriks sai Reet Pärnat ja õppealajuhatajaks Elgas Lume. Õpilasi oli 127. 2005.a. sai koolimaja juurdeehituse ja uuenduskuuri. 2008.a. anti koolile „Kauni kodu“ tiitel. Koolil on kasutada 3 hoonet: 1. Õppehoone, kus on 13 klassiruumi, raamatukogu 2. Vana koolihoone, kus toimuvad poiste tööõpetuse tunnid 3. Vallamajas asuv koolisöökla ja spordisaal Koolil on staadion 300m ringrajaga, jalgpalli-, korvpalli- ja võrkpalliväljakuga ning kaugushüppe ja heitepaikadega.