HINDAMINE UULU PÕHIKOOLIS


Hindamise alused

Hindamisel lähtutakse:
1. Põhikooli-ja Gümnaasiumiseadusest § 29
2. Põhikooli riiklik õppekava § 19
3. Kooli õppekava ja kodukord
4. Erijuhtudel ka individuaalsest õppekavast
Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate
õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma,
mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise
kriteeriumid.

Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise
haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse
tegemiseks.

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärgid:
1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;
2. täitma kooli kodukorra nõudeid;
3. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

Hindamisest teavitamine:
1. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või
aineõpetaja õppeaasta algul ning fikseerib need kalendaarses plaanis.
Nõutavad teadmised ja oskused, nende omandatuse kontrollimise aeg, vorm ning
hindamise põhimõtted on kirjas vastava perioodi kalendaarses plaanis, millest
aineõpetaja teavitab õpilast õppeveerandi algul.
2. Hoolsuse ja käitumise hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele
klassijuhataja õppeaasta algul.
3. Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
4. Hinded tehakse õpilasele ja lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teatavaks
e-kooli kaudu. Kellel puudub võimalus kasutada e-kooli, saadetakse hinnetelehed
koju kindlatel kuupäevadel: 03. oktoober, 28. november, 06. veebruar, 27.
veebruar, 17. aprill ja 08. mai või vastavalt vajadusele.
5. Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi
lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt ja avalikustatakse Uulu
Põhikooli koduleheküljel.
6. Lapsevanemal (eestkostjal, hooldajal) on õigus saada teavet oma lapse hinnete
kohta õpetajalt ja klassijuhatajalt.
7. Lapsevanemal on õigus külastada õppetunde sellest eelnevalt aineõpetajaga
kokku leppides vähemalt üks päev ette.
8. Igal aineõpetajal on nädalas vähemalt 1 tund kontaktaega, millal lapsevanem võib
tulla vestlema õpetajaga oma lapse õppetööst ja käitumisest koolis ning saada
sellealast infot.

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
Tunnistused antakse välja 3 (kolm) korda aastas.
1. 1.-3. klassini kirjutatakse õppeaines eesti keel tunnistusele välja ka osaoskuste
hinded.
2. 4.-9. klassini kirjutatakse õppeaines eesti keel tunnistusele välja üldhinne.
3. 1. klassis kasutatakse õpilaste teadmiste, oskuste, käitumise ja hoolsuse
hindamisel suulisi ja kirjalikke hinnanguid. Õpilastele antakse õppenõukogu poolt
heaks kiidetud ja õpetaja poolt valmistatud tunnistused. Kirjalikke sõnalisi
hinnanguid õpilase õpitulemuste kohta antakse välja kaks korda aastas
(detsembris ja juunis).
4. 2. klassis hinnatakse inglise keelt (A võõrkeelt) tunnistusel kas A (arvestatud) või
MA (mittearvestatud). Kirjalikke sõnalisi hinnanguid õpilase õpitulemuste kohta
antakse välja kaks korda aastas (detsembris ja juunis).
5. 5.klassis hinnatakse vene keelt (B võõrkeelt) tunnistusel kas A (arvestatud) või
MA (mittearvestatud). Kirjalikke sõnalisi hinnanguid õpilase õpitulemuste kohta
antakse välja kaks korda aastas (detsembris ja juunis).
6. 6. Valikaine (kunstilugu) hinnatakse tunnistusel kas A (arvestatud) või MA
(mittearvestatud). Kirjalikke sõnalisi hinnanguid õpilase õpitulemuste kohta
antakse välja kaks korda aastas (detsembris ja juunis).

Kujundav hindamine
1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus
analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist,
antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta,
innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise
õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase
arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel
ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab
ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
2. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet
õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas
üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade)
kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et
toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool
reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade
tavadega.
3. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust
eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida
ning tõsta õpimotivatsiooni.
4. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise
päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe
võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste
kohta.

Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus
1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas
ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud
eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka
õppeteema lõppedes.
2. Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega "5" ehk "väga hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava
temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad
õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja
ületavad neid;
2) hindega "4" ehk "hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava
temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad
üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega "3" ehk "rahuldav" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava
temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad
õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi
hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega "2" ehk "puudulik" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava
temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas
on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel
õppimisel või edasises elus;
5) hindega "1" ehk "nõrk" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava
temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda
oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui
õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
3. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel
lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole
andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega "5" hinnatakse õpilast, kes
on saavutanud 90-100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega "4"
75-89%, hindega "3" 50-74%, hindega "2" 20-49% ning hindega "1" 0-19%.
4. Põhikool võib viie palli süsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust
hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi
teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist
lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimasoleva
õppeveerandi jooksul saadud hinded viie palli süsteemi.
5. Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavaid sõnalisi
hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute
kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või
hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on
aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada lõikes 2 sätestatud
hindeskaalasse.
6. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib
kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle
tulemust hinnata hindega "nõrk", kui see on ette nähtud kooli õppekavas.
7. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle
tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud panemata,
antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas.

Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning
poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.
2. Põhikool võib tõsta hinnete koondamise sagedust ning kasutada
poolaastahinnete asemel näiteks veerandihindeid või trimestrihindeid. Sellisel
juhul kohaldatakse poolaastahinnete asemel kasutatavatele kokkuvõtvatele
hinnetele käesolevas paragrahvis poolaastahinnete kohta sätestatut.
3. Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul,
kui kool vastavalt § 15 lõikele 9 arvestab kooli õppekava välist õppimist või
tegevust koolis õpetatava osana.
4. Õpilast ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemat teavitatakse
kokkuvõtvatest hinnetest.
5. I ja II kooliastmes võib kokkuvõtva hindamisena kasutada vähemalt kaks korda
õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist,
millel ei pea olema numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt
kajastuma, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.
6. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud
andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse
aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja
oskused vastavaks hindele "nõrk" või antakse tulemustele samaväärne sõnaline
hinnang.
7. Õpilasele, kelle poolaastahinne on "puudulik" või "nõrk", kellele on antud
samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse
selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem
(nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et
aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
8. Poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane
järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste
järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
9. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt
poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või
"nõrk" või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab
õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab
õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada
õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi
pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast
täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
10. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust
kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne "puudulik" või
"nõrk" või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi
andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole
otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid
tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku
esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema
esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane
klassikursust kordama.
11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase,
kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines
aastahinne "puudulik" või "nõrk" või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu
kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema
arvamuse.
12. 9.klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist,
välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
13. Lõigetes 8 ja 12 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on
koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi
üleviimise ajas.

Põhikooli lõpetamine
1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt
"rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on
sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami,
matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse
alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda
õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või
õppeaine viimane aastahinne.
3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud
tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse
õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud
taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses
õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel
on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt "Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse" § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega
kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

Teadmiste, oskuste ja arengu hindamine
1. Õpilase teadmisi, oskusi ja arengut hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase
teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
2. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine
eripärast arvestatakse hindamisel:
1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja
loogilisust;
2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;
5) praktilise töö teostust.
3. Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine
nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
4. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde)
aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Uulu Põhikoolis on
vastu võetud otsus, et teisipäevast reedeni võib olla üks kontrolltöö päevas.
Esmaspäeval võib kontrolltöö toimuda siis, kui on saavutatud kokkulepe õpilastega.
5. Numbrilise hindamise põhimõtted on lähemalt selgitatud iga õppeaine
ainekavades. Kehalises kasvatuses hinnatakse vastavalt riiklikult kehtestatud testide
hindamisskaalale ja diferentseeritult ( täpsemad juhised antud kehalise kasvatuse
ainekavas). Protsendilist skaalat kasutatakse kirjalike tööde puhul juhul, kui töös on
küsimuste või ülesannete juurde märgitud, mitu protsenti iga vastus kogutulemusest
annab.
6. Õpilasel on üldjuhul õigus järele vastata 10 koolipäeva jooksul pärast
mitterahuldava hinde saamist. Erandkorras võib õpetajaga kokkuleppel, mõjuvate
põhjuste olemasolul, järele vastata ka muul ajal, välja arvatud veerandi viimasel
nädalal. Järele vastata saab ainult üks kord. Kui õpilane ei ilmu järele vastama
kokkulepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, siis on ta ära kasutanud oma järele
vastamise korra.
7. Õpilasele, kes sooritas kirjaliku töö või suulise vastuse hindele "puudulik" või "nõrk"
märgitakse järele vastamise hinne e-kooli "puudulikuā" või "nõrga"
hinde asemele (tärniga). Hinde parandamisel jääb kehtima viimane hinne.
8. Individuaalse õppekava või vajaliku tugisüsteemi koostavad õpetajad seda
vajavale õpilasele, arvestades õpilase eripära.

Kokkuvõttev hindamine
1. 1. -3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt
veerandi- ja aastahindega.
2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja
pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
3. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul
saadud hinnete alusel.
4. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete
alusel enne õppeperioodi lõppu.
5. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde
välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne
välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
6. Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk", kellele on antud
samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse
selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem
(nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt tema vajadustele.
7. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud
võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi
vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".
8. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja
arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
9. Põhikooli lõpueksamitele lubatakse kõik õpilased, olenemata õpilase
aastahinnetest.

 

Eesti keele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine
Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui
õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga
individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.
Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid
spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Tunnistusele
tehakse märge "hinnatud diferentseeritult".

Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. 1.-3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Käitumise hindamise aluseks on õppetöös osalemine, kooli kodukorra täitmine
ning üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide järgimine koolis.
Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse:
kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja
"mitterahuldav".
4. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja õpilastega,
arvestades õpilase enesehinnangut.
5. Mitterahuldava hoolsuse või käitumishinde üle veerandihindena otsustab
klassijuhataja, ära kuulates aineõpetajate ja klassikaaslaste/õpilasomavalitsuse
arvamuse. Mitterahuldava hoolsuse või käitumishinde panemise aastahindena
otsustab õppenõukogu, kuulates ära aineõpetajate ja klassikaaslaste/õpilasomavalitsuse
arvamuse.
6. Käitumine hinnatakse mitterahuldavaks ka juhul, kui 1.-2. kooliastme õpilane
on puudunud üle 5 põhjuseta puudutud tunni veerandis, 3. kooliastme õpilane
üle 10 põhjuseta puudutud tundi veerandis.

Hinde vaidlustamine
1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid
vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist,
esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat
kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 


Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja
oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis
viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab
õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava
õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
2. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi
lõppu.
3. 1.-3. kooliastmel jäetakse õpilane 5- 10 päevaks kuni 5 tunniks päevas
täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või
veerandi lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne
"puudulik" või "nõrk" või anda samaväärne sõnaline hinnang.
4. 1.-3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta
õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines
pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole
tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei
ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis
rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või
tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu
otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et
õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane
klassikursust kordama.
5. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava ( abiõppe
õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õpilase järgmisse klassi üleviimine
1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
2. 1.-3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle,
järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid
keda ei jäeta klassikusust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30.
augustiks.
3. Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud
individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
4. 7. klassi õpilastele toimub üleminekuarvestus eesti keelest
5. 8. klassi õpilastele toimub üleminekueksam inglise keeles ja arvestustöö
matemaatikast.

Tunnustamine ja kiitus
1. Õpilastele avaldatakse tunnustust eeskujuliku käitumise, hea õppeedukuse ja
kiitust vääriva teo eest.
2. Tunnustamise astmed:
-suuline kiitus;
-kirjalik kiitus õpilaspäevikus; e-koolis
-kiituse avaldamine direktori käskkirjaga;
-kirjalik kiitus õppenõukogu otsuse alusel klassitunnistusel;
-premeerimine õppenõukogu otsuse alusel (raamat, ekskursioon, mälestusese, vms);
-autasustamine kiituskirja, aukirja või tänukirjaga õppenõukogu otsuse alusel;
-kutse koos lapsevanematega direktori pidulikule vastuvõtule